Cabin Fever (2002) -Eli Roth
Tegemist on ikkagi filmiga, milles on tunda läbiaegade erinevate B-kategooria teoste mõjuhõngu. Tarantino on Roth'i ja tema loomingut nimetanud uue generatsiooni "Future Horror'iks". Roth'il on suurepärane omadus mõjutada filmi atmosfääri nii, et vaataja ei pruugi arugi saada, mis lähimate minutite jooksul toimuma hakkab. Sellegipoolest on see film kindlasti hea vaheldus vanakooli horrori austajatele ja ka teistele, kes otsivad midagi uut mõttetute 21. sajandi slasher filmide kõrvalt. Cabin Fever pakub verd, aktsiooni, pisut hirmuäratavaid hetki, paljaid naisi, veits nahistamist ja jahipüssidega redneck'e.. pole paha!
Osades : Rider Strong, Jordan Ladd, James DeBello, Cerina Vincent ja teised kellest me ei tea 'essugi'.
Alustuseks võin öelda niipalju, et film algab isegi päris haige teemaaretusega, mis on Härrale täitsa tavapärane. 5 kolledži sõpra sõidavad tähistamaks oma lõpetamist linnast välja ning rendivad endale kajuti metsa sees. Paraku tõmmatakse tervel diskol juhe seinast välja kui uksele koputab salapärane võõras ning palub abi. Peomeeleolus rahval ei ole mingit tahtmist kedagi sisse lasta ning tekib konflikt. Kõhklematta pannakse kahtlasele vanamehele tuli otsa ning nagu nipsu pealt on terve peoarsenal kohe kaine. Järgnevatel päevadel ei lähe asi üldse 
sedasoodu nagu loodetud oli. Film pakub päris huvitavaid tükke ning päris hea oli midagi sellist üle pikaaja näha, lõpu kallal oleks võinud arvatavasti rohkem tööd ja vaeva näha, aga mida rohkem või vähem sa ikka loota võid low-budget'i filmist. Do I have to smoke all this weed by myself?
sedasoodu nagu loodetud oli. Film pakub päris huvitavaid tükke ning päris hea oli midagi sellist üle pikaaja näha, lõpu kallal oleks võinud arvatavasti rohkem tööd ja vaeva näha, aga mida rohkem või vähem sa ikka loota võid low-budget'i filmist. Do I have to smoke all this weed by myself?
Kuule film oli isegi täitsa hea ning ei tahaks üldsegi uriseda. Selline korrapäratu ja haiglane teos mõjus mulle koos hommikuse kohviga suurepäraselt. Sisaldas piisavalt öökimist ja muud gore-materjali. Meeleolu tegi heaks ka Eli Roth'i enda mängitud humoorikas karakter, kes mõistagi filmi lõpuks tükkideks rebiti - olin üllatanud kui stonerist imago ning karvased mustad bakid sobisid talle kui näpp ninna. Lisaks filmi sürrealistlikule õhkkonnale lisandus ka väike hullunud poiss, kellele meeldis kätest naksata.. see oli hästi mängitud ning need kaadrid panid mind süvenenult keskenduma - ehk mõjus kange kofeiin mulle halvasti?Hinnang : 8/10
+ nice gore, Eli !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar