pühapäev, 16. oktoober 2011

Getting this weird Christmas feeling...


Groundhog Day (1993)
rež: Harold Ramis

Olles kummalises teisipäeva jõulumeeleolus, jäi arhiivikaustas näppude vahele Bill Murray tuntud komöödia "Lõputu küünlapäev". Jah.. film, mitte see tore Eesti bänd. Harold Allen Ramis, ke
s on varem toonud meieni ka "National Lampoon's Vacation'i", tõmbab vaatajaid uudistama eneseväärikust alandavat jõulufilmi. Südamest öelduna, ei vaataks ma sellise žanri filme isegi mitte kinniseotud silmadega, kuid see on suur erand ja eks väikest rolli mängib ka härra Murray ning aja paradoksidega manipuleerimine.

Egoistlik ja uhke ilmamees *slash* reporter, Phil Connors (Murray), peab taaskord sõitma Pennsylvania väikelinna, et kajastada kohalike küünlapäeva tähistust. Suure tormi tõttu peab Phil ööbima kohalikus külalistemajas ning õnnetuseks on ta sunnitud igal hommikul oma päeva elamusi taaskord läbi elama, sest et on.. lõputu küünlapäev! Peale mitmekordseid suitsiidikatseid, hakkab meie sangar vaikselt enesehinnangut langetama ning lihvima eluks vajalikke oskusi, olgugi see prantsuse keel või perfektne klaverimängu oskus. Peagi avastab Phil armastuse, mis on seisnud terve aeg otse tema nina all. Lisaks sellele, et mees soovib ärgata ilma tüütu "I Got You, Babe" raadio äratuslauluga, on ärkamine 3. veebruaril oma armsama kõrval peamine prioriteet.




Vaadates, kuidas Phil igapäev samale porilombile pihta sai, võis olla küll huumoorikas, kuid nähtu põhjal on tegemist rohkem ühe mehe hingeparandus draamaga, kui sügava naerutajaga. Kartsin, et korduv ühe ja sama päeva näitamine tüütab lõpuks ära, kuid iga uus päev.. ehh see tähendab, et sama, üllatas uue põneva tegutsemisviisiga. Film on hästi kokkupandud ning huvitav oli isegi jälgida, kuidas massistseenis osalevad inimesed igapäev mööda oma trajaktoori näitlesid. Mis puudutab kogu 'time loop' teemat, siis selle filmi žanr tundub päris erakordne, ulme kohtub 90'ndate komöödiaga - käsikäes ka kerge romanss. Palju neid ajaparadoksi filme ikka leidub.. Telgitagused räägivad ka, et samal aastal hiljem linastus film "12:01", mis kaevas küünlapäeva filmi kohtusse, varastades nende "ajas lõksus" idee. Bill Murray on piisavalt negatiivses rollis, et oma šarmiga vaatajad filmi lõppedes taas ära võluda. Ei pruugi küll "Tondipüüdjaid" üle trumbata, kuid tegu on ikkagi must-see filmiga.. enjoy!

Hinnang : 7/10
+ Stephen approves this movie!