Drag Me To Hell (2009) - Sam RaimiMõistagi olen minagi üles kasvanud Marveli kangelastega ning pooldan igati tänaseks õnnestunud superkangelaste filme, kuid antud juhul pole Sam Raimi loodud "Spider Man" üks nendest. Võimalikuks põhjuseks võib isegi tsiteerida, et suurema pettumuse valmistas rohkem Härra isiklikult kui tema ülimenukas ämblikupoisi 'franchise'. Režissöör on ikkagi tuntud tänu oma eelnevatele B-kategooria filmidele, mille paljude osas võib näha ka kultusnäitlejat "Bruce Campbell'it". Paistis, et osav mees on juba oma andekuse hollywoodi varju jätnud, kuid tänavu suutis ta taaskord üllatada fännkondi oma uue flickiga, milles on palju äratundmisrõõme. Seega seni, mil pidin vaatama filme ainult võrkukuduvast mehest ja seda juba aastast 2002, sain lõpuks ka nautida midagi klassikalisemat ja tuttavat.
Film hõlmab endas päris palju Raimi enda haigeid elemente ning kätetööd on juba filmi avaminutitel näha. Kardan, et limonaadi ning popcorni kombinatsioon kukub haledalt siinkohal läbi, sest filmivältel saame näha kõike rõvedat - oksendamistest kuni veretöödeni. Müts maha näitleja ees, kes pidi taluma kõike seda lagastamist ning väntsutamist. Nõrganärvilised võivad isegi hakata kartma kurje mustlastädisid.. see on mõistetav, sest antud deemonlik karakter õhutab filmi üpriski reaalseks. Way to go, action-granny! Osades : Alison Lohman, Justin Long, Lorna Raver jt.
A. Lohman'i mängitud Christine Brown töötab pangalaenu kontoris. Lühikest kasvu blonditaril tundub olevat kõik vajalik oma pikaks ilusaks eluks. Üks päev külastab naist aga salapärane vanadaam, kes kurdab, et peale neid kõiki pikki aastaid tahetakse talt maja ära võtta. Ahnuses saada ametikõrgendust ohverdab Christine oma südametunnistuse ning otsustab vanatädikest mitte ei aidata. Peale seda kui vihastanud tädi saadab naise kaela needuse ning asjad võtavad vaikselt üleloomulikku ilme, leiab Christine, et nüüd oleks õige aeg midagi ette võtta ning asub kurjuse vastu võitlema.
Peale filmi lõppu sain suurepärase vahelduse osaliseks ning antud teos ei valmistanud vähimatki pettust. Oskasin juba ette näha mida S. Raimi taas esile üritab tuua. Peab tõdema, et siiski lootsin filmist midagi enamat, aga samas kui mõelda vanadele kuldaegadele, kuskil 80-ndate ringis, siis olid kõik filmid lihtsad ja konkreetsed. Plusspunktid muidugi lähevad eelkõige sellele, et you don't make these kind of films anymore...Hinnang : 7,5/10
+ it made my friend puke
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar